""
Andmeallikad ja metoodika
Välismaalastega seotud ettevõtteid on Eestis märksa rohkem, kui oli tuvastav üksnes äriregistri andmete põhjal: täiendavate andmeallikate kasutamise tulemusel lisandus uuringu valimisse peaaegu kolmandik välisriigi seosega ettevõtetest. Uuringu baasandmeteks olid e-äriregistri avaandmed seisuga 30.04.2023 kõigi registrisse kantud juriidiliste isikute ja nendega kehtivalt seotud isikute kohta (kõigis rollides). Ehkki äriregistris on olemas metaandmeväljad ettevõtetega seotud isikute päritolu- ja asukohariigi kohta (füüsilistel isikutel kodakondsus, juriidilistel isikutel asutamisriik, mõlemal aadressiandmed), ei ole nende täitmine kohustuslik31, mille tõttu kogunevad registrisse mittetäielikud andmed seotud isikute geograafilise päritolu kohta. Selle osaliseks kompenseerimiseks täiendati seotud füüsiliste isikute andmeid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetega Eestis viibimisalust omanud välismaalaste (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ja e-residentide kodakondsuse kohta. Kui üksnes äriregistris sisalduvate geograafilistele andmete põhjal oleks olnud võimalik välisriikidega seostada u 53 600 juriidilist isikut, siis täiendavate andmete abil tuvastati seos konkreetsete välisriikide isikutega veel u 24 700 ettevõttel. Sellele lisaks võimaldasid PPA andmed tuvastada u 19 000 ettevõtte seosed määratlemata kodakondsusega isikutega. „Välismaalase seosega“ ettevõtete valimisse arvati kokku u 93 100 juriidilist isikut.
Kirjeldatud andmetöötluse tulemusena oli võimalik valimi ettevõtetega seostada isikud, kelle kohta võis olla mitu erinevat ja erinevast allikast pärinevat geograafilist tunnust (viited välisriigile/-jurisdiktsioonile). Analüüsitavuse huvides omistati igale Eesti ettevõttega seotud füüsilisele või juriidilise isikule üks primaarne riigi/jurisdiktsiooni tunnus. Füüsiliste isikute puhul eelistati PPA andmeid seotud isikute kodakondsuse kohta äriregistris leiduvatele kodakondsus- ja aadressiandmetele32.
Välismaalastega seotud ettevõtete analüüsimist raskendas äriregistri puudulik andmekvaliteet. Ettevõtetega seotud välismaised isikud võivad registris esineda mitmekordselt, sest nimekujud on standardiseerimata33 või sama isik esineb erinevate isikukoodide all34. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ettevõtetega seotud kordumatuid isikuid usaldusväärselt kokku arvestada, mille tõttu loendati siinses analüüsis läbivalt välismaalastega seotud ettevõtteid, mitte nendega seotud välismaa isikuid. Selline lähenemine vähendab mõnevõrra, kuid ei välista, isikute võimalikku mitmekordset arvestamist.
Uuringu I peatükis keskenduti välismaalastega seotud Eesti ettevõtete tunnusjoontele, tegutsemismustritele ja majandus-/aktiivsusnäitajatele. Analüüsimiseks grupeeriti välismaalastega seotud ettevõtted mitmel alusel. Välisriikide isikute käsitlemisel piirduti analüüsi I peatükis Euroopa Liidu ja kolmandate riikidega seotud isikute eristamisega. Füüsiliste isikute puhul vaadeldi elamisloaga ja elamisloata isikuid ning määratlemata kodakondsusega isikuid, et eristada Eestis elavaid välismaalasi mitteresidentidest. Eelduseks oli võetud, et Eestis elavate välismaalaste ja nendega seotud ettevõtete tegevusest on Eesti riigil parem ülevaade ning sekkumisvõimalused, mis vähendab elamisloa või -õigusega välismaalastega seotud ettevõtete haavatavust rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtudele. Eraldi riskifaktorina käsitleti analüüsis välismaalaste e-residendi staatust, mida on peetud Eestile omaseks täiendavaks haavatavuseks juriidiliste isikute ärakasutamisel35.
Aktiivsuse tunnustega ettevõtted eristati mitteaktiivsetest ettevõtetest, sest nähtava majandusliku tegevuseta, kuid registrisse kantud ehk õigusvõimelised juriidilised isikud on haavatavamad kuritegelikule ärakasutamisele36. Ettevõtete aktiivsuse hindamisel võeti siinses analüüsis aluseks Maksu- ja Tolliameti (MTA) käibedeklaratsioonide avaandmed37 (aastatel 2020—2022 kajastatud positiivse väärtusega müügitulu, töötajate arv, makstud tööjõumaksud ja riiklikud maksud) ja äriregistri andmed majandusaasta aruande esitamise kohta. Kui kasvõi üks loetletud väärtustest oli perioodi 2020—2022 kestel positiivne, loeti ettevõte aktiivseks. Kasutatud lähenemine erineb Statistikaameti aktiivsete majandusüksuste arvestamise metoodikast38: kalkulatsioon on siin tehtud üksikettevõtete, mitte majandusüksuste näitajate alusel; kui Statistikaamet vaatleb majandusüksuse aktiivsust aasta jooksul, siis siinses uuringus langes valik pikemale perioodile, et selekteerida välja kõrgema riskiga ettevõtted, kes juba aastaid mingeid tegutsemismärke ei näita.39
Uuringu II peatükis vaadeldi ettevõtete seoseid konkreetsete välisriikide/-jurisdiktsioonidega. Eesti ettevõtetega seotud välisriigid ja -jurisdiktsioonid on määratletud vastavalt kehtivale ISO-standardile, nende geograafilisel jaotamisel on kasutatud ÜRO geoskeemi. Eraldi alapeatükis analüüsiti ettevõtete seotust kõrge riskiga riikide isikutega. Lisaks kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikidele (edaspidi: TF-riskiriigid)40 käsitleti eraldi riskigrupina FATFi ja Euroopa Liidu kõrge riskiga kolmandate riikide nimekirjades esinevaid riike, mida iseloomustab nõrk suutlikkus või soovimatus tegeleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega41. Arvukatest teada-tuntud maksuparadiisidest ja offshore-finantskeskustest arvestati kõrgema riskiga jurisdiktsioonide sekka üksnes sellised, millega Euroopa Liidul on probleeme maksualasel koostööl või koostöö puudub42. Maksuparadiiside temaatikat on analüüsitud eraldi alapeatükis. Kuna kõrgema riskiga riikide nimekirjad ei hõlma sugugi kõiki teada-tuntud maksuparadiise, siis vaadeldi siinses alapeatükis nii rahvusvahelisi finantskeskusi ja offshore-finantskeskusi kui ka n-ö korporatiivsete maksuparadiiside esi-kahekümnesse kuuluvaid riike43. Finantskeskuste eritlemisel kasutati Eurostati määratletud offshore-jurisdiktsioonide nimekirja44.
31 Nõuet koguda seotud isiku päritolu- või asukohariigi andmeid ei ole nimetatud ei äriregistri seaduse II jaos (registrikaardi andmed, millel on õiguslik tähendus, peavad olema avalikult usaldatavad; registrikaardile kantakse seotud isikutest esindusõiguslike isikute ja osaühingute osanike andmed) ega III jaos (avaliku toimiku andmed, millel on informatiivne tähendus; sinna kantakse muudes rollides seotud isikute andmed).
32 Esmaseks geograafiliseks tunnuseks võeti füüsiliste isikute puhul isiku kodakondsusriik PPA elamislubade andmetes, selle puudumisel kodakondsusriik e-residentide andmetest, selle puudumisel äriregistri kodakondsusriik, sellegi puudumisel elukohariik. Juriidiliste isikute puhul oli võimalik kasutada ainult äriregistri andmeid, siingi eelistati riiki, kus isik olid registreeritud, riigi tunnusele sama isiku aadressiandmetes.
33 Välismaiste juriidiliste isikute nimed ja juriidilise vormi tunnused varieeruvad, sest ei kasutata registrijärgset nimekuju; füüsiliste isikute puhul ei kasutata alati passis olevat nimekuju ning kirillitsas isikunimede sisestamisel puuduvad ühtsed transkribeerimispõhimõtted.
34 Sama füüsiline isik võib olla korduvalt registrisse kantud nt nii Eesti kui välismaise isikukoodiga kui ka isikukoodita; ka välismaiste juriidiliste isikute registrikoodid varieeruvad.
35 2020. a NRA hinnang: „[E]-residentsus võimaldab välismaalastel kasutada Eestit ebasoovitavaks ettevõtluseks, mis võimaldab varjata ettevõtte tegevuse tegelikku sisu ja eesmärki ning sellest kasusaajaid.“
36 Tavaliselt on registrisse kantud mitteaktiivsed juriidilised isikud n-ö suikuvad ettevõtted (ing dormant companies), mis lisaks aktiivse majandustegevuse puudumisele jätavad täitmata majandusaasta aruande esitamise kohustuse, kuid halvemal juhul kasutatakse pealtnäha majandustegevuseta juriidilist keha aktiivselt rahapesu või muul kuritegelikul eesmärgil (sh piiriüleselt), ilma et see kuidagi registrites kajastuks.
37 Maksu- ja tolliamet, Statistika ja avaandmed.
38 Statistikaamet, Aktiivsete majandusüksuste kogum.
39 RAB on varemalt lugenud üheks ettevõtte variettevõttena kuritarvitamise indikaatoriks seda, kui ettevõte jätab majandusaasta aruande mitmel järjestikusel aastal esitamata.— Äriühinguteenuse pakkujatega seonduvad rahapesuriskid Eestis. Rahapesu Andmebüroo, 2021: lk 45 (riskiindikaatorid). Siinses analüüsis lisati ohumärgina ka käibedeklaratsioonide mitteesitamine mitme aasta jooksul.
40 Rahapesu Andmebüroo kahtlaste tehingute tunnuste juhendi lisa (uuendatud septembris 2023).
41 Financial Action Task Force (FATF) „Jurisdictions with Strategic AML/CFT deficiencies“ e nn FATF "Black&Grey list" (seisuga juuni 2023; 3+26 riiki) ning Euroopa Komisjoni loetletud suure riskiga kolmandad riigid („High risk third countries and the International context content of anti-money laundering and countering the financing of terrorism“, 25 riiki)
42 Euroopa Nõukogu "must nimekiri" („EU list of non-cooperative jurisdictions for tax purposes“, 16 jurisdiktsiooni) ja Euroopa Nõukogu "hall nimekiri" („Jurisdictions which cooperate with the EU and have pending commitments“, 14 jurisdiktsiooni)
43 OECD nimekiri „Jurisdictions Committed to Improving Transparency and Establishing Effective Exchange of Information in Tax Matters“ ning mõttekoja Tax Justice Network rahvusvaheliste korporatsioonide maksuparadiiside indeks Corporate Tax Haven Index 2021.
44 2018. aasta Eurostati liigitus: Glossary: List of offshore financial centres - Statistics Explained (europa.eu).
Viimati uuendatud 10.04.2024
Viimati uuendatud 17.04.2024