""
Välismaalastega seotud ettevõtete majandustegevus
22. Välismaalastega seotud ettevõtete põhitegevusalad kontsentreeruvad kolme valdkonda: ligi pooled ettevõtetest tegutsevad hulgi- ja jaekaubanduse, info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaaladel (joonis 5). Eesti ettevõtete tervikpildist, kus populaarseimad tegevusvaldkonnad on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, kaubandus, ehitus, kinnisvara-alane tegevus ning teenindus, eristuvad välismaalastega seotud ettevõtted vähese varieeruvuse, tootmise, teeninduse ja oskustööde väiksema esindatuse ning kaubandus- ja IT-valdkonna dominantsusega. Eesti isikutega seotud ettevõtete võrdluses on välismaalastega seotud suhteliselt suurem hulk finantsvaldkonna ettevõtteid, seda eriti kolmandate riikide isikute ja e-residentide vaatlusgruppides. Detailsematest tegevusalaandmetest (EMTAK-2 tase) nähtub, et välismaalastega seotud ettevõtted domineerivad teatud kindlatel tegevusaladel59: programmeerimine ja konsultatsioonid (välismaalastega on seotud 51% kõigist vastava tegevusala ettevõtetest), hulgikaubandus (45% kõigist ettevõtetest) ning peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (39% kõigist ettevõtetest).
Joonis 5. Ettevõtete põhitegevuse valdkonnad erinevate võrdlusgruppide lõikes
23. E-residentide ja määratlemata kodakondsusega isikutega seotud ettevõtete tegevusalad eristuvad selgesti teistest võrdlusgruppidest. E-residentide puhul kerkivad ülekaalukalt esile kaks valdkonda: IT (info ja side) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Määratlemata kodakondsusega isikutega seotud ettevõtete puhul on esiplaanil kohapealsele tegevusele viitavad ehitus-, teenindus-, jaekaubandus- ja veondusvaldkond, olulisel kohal on ka kinnisvaraalane tegevus (joonis 5). EMTAK-2 taseme andmete põhjal on e-residentidega seotud ettevõtete ülekaalukalt levinuimad tegevusalad programmeerimine ja konsultatsioonid ning peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine. Muude välismaalastega seotud ettevõtete põhitegevusalade seas on olulisimad programmeerimine ja konsultatsioonid, hulgikaubandus, kinnisvaralane tegevus ning peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine.
24. Sarnaselt muudele Eesti juriidilistele isikutele ei ole ligi veerand välismaalastega seotud ettevõtetest aastatel 2020—2023 esitanud majandusaasta aruandeid. Veel 14% on kohustuse täitmisega hilinenud. 23% välismaalastega seotud ettevõtetest ei ole eelneva kolme aasta jooksul majandusaasta aruandeid esitanud. 23% on ka kõigi äriregistrisse kantud ettevõtete keskmine näitaja ehk kehtib ka välismaalastega mitteseotud ettevõtete kohta. Registrisse kantud välismaalase seosega ettevõtete seas60, on 14% selliseid ettevõtteid, mis on aruandluskohustuse täitmisega hilinenud (aruanne esitatud 2020. või 2021. aastal, st 30.04.2023 seisuga on aruandluskohustus täitmata).
25. 57% kõigi välismaalastega seotud ettevõtetest esitas vaatlusperioodi 2020—2022 jooksul Maksu- ja Tolliametile andmeid (u 53 400 ettevõtet). Siingi sarnanevad välismaalastega seotud ettevõtted Eesti keskmisega: kõigist juriidilistest isikutest on samal perioodil MTAle käibedeklaratsioone esitanud 55%.
26. Välisriikidega seotud ettevõtetest kolmveerand on aktiivsed61, aktiivsusnäitajat toob alla kolmandatest riikidest pärit e-residentidega seotud mitteaktiivsete ettevõtete suur hulk. 77% ELi seosega ja 75% kolmanda riigi seosega ettevõtetest on mingitegi aktiivse tegutsemise tunnustega. Endiste või praeguste e-residentidega seotud ettevõtetest on aktiivsed keskeltläbi 76%. Nende puhul on tugev kontrast ELi seostega ettevõtete grupi (78% aktiivseid ettevõtteid) ja kolmandate riikidega seotud ettevõtete grupi vahel (üksnes 64% aktiivseid ettevõtteid). Kehtivat e-residentsust omavate välismaalastega seotud ettevõtetest keskmiselt 71% on aktiivsed, kusjuures ELi seoste puhul on aktiivsusnäitaja 75% ja kolmandate riikide seoste puhul 66%.62
27. Eestis elavate välismaalaste ettevõtted on keskmisest aktiivsemad: elamisloa või -õigusega isikutega seotud ettevõtetest keskeltläbi 82% on aktiivsed. Eestis elavate ELi kodanikega seotud ettevõtete aktiivsusnäitaja on 88%, elamisloaga kolmandate riikide isikutega seotud ettevõtetel on see 79%63.
28. Välismaalastega seotud ettevõtete keskmine töötajate arv on väike. Töötajate puudumine ettevõttes on ohumärk, mis võib viidata variettevõttele. MTAle esitatud andmetes märkis töötajate arvu nullina 85% e-residentidega seotud ettevõtetest, 60% muude välismaalastega ning 42% määratlemata kodakondsusega isikutega seotud ettevõtetest. Võrdluseks: välismaa seoseta juriidilistest isikutest oli töötajate arvu märkinud nullina 71%. 2022. aasta IV kvartali seisuga olid need välismaalastega seotud ettevõtted, millel oli töötajaid, kõige sagedamini ühe töötajaga (üle 40% välismaalasega ettevõtetest). Välismaa seoseta ettevõtetel oli keskmiselt kaks töötajat.
59 Siin on vaadeldud põhitegevusalasid EMTAK-2 tasemel.
60 Arvesse võeti ettevõtteid, mille esmaregistreerimisest on möödas rohkem kui 18 kuud, st eeldati, et need oleks pidanud olema esitanud registripidajale oma majandusaasta aruande.
61 Suur mitteaktiivsete ettevõtete osakaal äriregistris on üldine probleem, mis ei piirdu sugugi vaid välismaalastega seotud Eesti juriidiliste isikutega: välismaalase seost mitteomavatest ettevõtetest on samuti ligi veerand juba pikaajalisemalt mitteaktiivseid (aktiivsusmärkidega on 76% ettevõtetest).
62 Tuleb silmas pidada, et arvestamismetoodika erinevuse tõttu ei ole siinse uuringu järeldused ettevõtete aktiivsuse kohta vahetult kõrvutatavad Statistikaameti järeldustega, kuid mõlemad osutavad mitteaktiivsete ettevõtete suurele arvule Eestis kui tõsisele probleemile. – vt Äriregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Justiitsministeerium, 10.11.2023. Siinse uuringu ilmumisajaks on selliste väärkasutamisele haavatavamate juriidiliste isikute arv väiksemaks jäänud, sest Justiitsministeerium on eesmärgiks seadnud äriregistri puhastamise aruandluskohustust mittetäitvatest ettevõtetest. – vt Ligi 90 000 ettevõtet ähvardab äriregistrist kustutamine. Postimees, 16.08.2023. Nimelt tõi 1.02.2023 jõustunud äriregistri seadus (ÄRS) olulise muudatuse: majandusaasta aruande esitamata jätmise korral võib registripidaja rikkujat kas trahvida (ÄRS § 57: trahvimine on võimalik korduvalt kuni kohustuse täitmiseni) või juriidilise isiku sundlõpetada (ÄRS § 58).
63 Kolmandate riikide puhul annavad väga tugevalt tooni Ida-Euroopa riikide, eriti Venemaa seosega ettevõtete näitajad (vt joonis 9).
Viimati uuendatud 12.04.2024
Viimati uuendatud 17.04.2024