Äriühingute teenuse pakkujate välismaa seosega kliendid ja teenused Eestis

1. Äriregistri andmetel on CSP+ isikud seotud ligi 39 500 Eesti juriidilise isikuga, neist 97% on osaühingud.

2. Välisriigi isikute ning CSP+ isikute seosega ettevõtted moodustavad 13% kõigist välismaa isiku seosega ettevõtetest¹⁹, kokku tuvastati analüüsis selliseid unikaalseid ettevõtteid u 12 000:

• enam kui 9230 ettevõttel oli seos kehtiva tegevusloaga CSP-ga;
• 3400 ettevõttel oli seos kehtiva tegevusloaga CSP juhatuse liikmega;
• 630 ettevõttel oli seos nii kehtiva tegevusloaga CSP kui ka CSP juhatuse liikmega.

3. Kõige rohkem on CSP+ isikud seotud e-residentide ettevõtetega. E-residendi ja CSP+ seosega ettevõtteid tuvastati 8700, ÄR välismaalase ja CSP seosega ettevõtteid 4200 ning IK välismaalase ja CSP seosega ettevõtteid 2000. Paljudel juhtudel on ettevõttega seotud mitme erineva grupi välismaalased, nt e-residendid ja IK välismaalased.

Joonis 1. Kolme välismaalaste grupiga seotud ettevõtete jaotus CSP+ seose järgi.

4. Eesti CSP+ isikute ärimudeli osaks on äriühingute teenuste pakkumine välismaalastele: 63% CSP-dest ja 67% nende juhatuse liikmetest on seotud vähemalt ühe ettevõttega, mille seotud isikute seas on välismaa isik.

5. CSP+ isikud on äriühingute teenuste pakkumisel selgelt keskendunud e-residentidele. E-residentide ettevõtetega on enamasti seotud CSP ise (st juriidiline isik), mis erineb teistest gruppidest. IK välismaalase seosega ettevõtetes on seotud isikute hulgas CSP juhatuse liikmeid isegi rohkem kui CSP-sid (vt joonis 1).

6. CSP+ isikud pakuvad välismaalastele kõiki äriühingute teenuseid. Enim on CSP+ isikud kontaktisiku rollis, aga ka asutaja, juhatuse liikme, menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku või kasusaaja rollis. Siinkohal on oluline meeles pidada, et juhatuse liikme ja tegeliku kasusaaja rollis saavad olla ainult füüsilised isikud (st CSP juhatuse liikmed), ülejäänud nimetatud rollides nii juriidilised isikud kui füüsilised isikud. Teistes rollides on CSP-d märksa vähem.

Tabel 2. CSP+ isikute rollid välismaalastega seotud ettevõtetes.

7. CSP-d on e-residentide ettevõtete puhul domineerivalt n-ö Eesti postkastid. E-residentidega seotud juriidiliste isikute puhul on CSP+ isikud selgelt enim kontaktisiku rollis, selliseid juriidilisi isikuid on peaaegu 6000. Palju on ka neid e-residentidega seotud ettevõtteid, kus CSP+ isik on menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik.

8. Ka enam kui 1000 ÄR välismaalastega seotud ettevõttes on CSP+ isikud valdavalt (24%) kontaktisikuks. Seevastu IK välismaalaste grupis on selliseid ettevõtteid alla paarisaja (9%). See on ka mõistetav arvestades, et IK välismaalased elavad Eestis pikaajalise elamisloa või -õiguse alusel, nende seos Eestiga on tugevam kui ülejäänud kahe grupi välismaalastel, samas kui ÄR välismaalastel ei pruugi olla Eestis viibimise õigust.

9. ÄR ja IK välismaalaste jaoks on CSP+ isikud olulised ettevõtete Eestis asutajatena. Neis gruppides on CSP+ isikud kõige sagedamini olnud asutaja rollis (vastavalt 43% ja 52%). E-residentide ettevõtete puhul on CSP+ isikute roll asutajana märksa tagasihoidlikum (8%), mis on ka ootuspärane, sest Digi-ID abil on Eestis lihtne ettevõtet luua.

10. Kolmandikul (33%) IK välismaalaste ettevõtetest on CSP juhatuse liige ettevõtte juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme teenust on 2020. aasta NRA-s hinnatud kõrge riskiga teenuseks. Teistes gruppides osutavad CSP+ isikud juhatuse liikme teenust tunduvalt vähem. Ebatavaliselt kõrge CSP juhatuse liikmete osakaal IK välismaalastega seotud ettevõtetes võib olla seletatav sellega, et tegemist on Eestiga kõige tugevamalt seotud välismaalaste grupiga ning CSP-de juhatuse liikmed võivad olla seotud nende ettevõtetega muudel ärilistel põhjustel, mis ei ole CSP teenused.

11. Enam kui veerandil (26%) IK välismaalaste ettevõtetest on CSP juhatuse liige märgitud kasusaajaks ja peaaegu viiendikul (18%) osanikuks. Sedavõrd kõrge osakaal viitab vajadusele põhjalikumat analüüsida, kas seos on tegelik või näiline. Teistes gruppides on ettevõtteid, kus CSP+ isikud on nendes rollides, alla 10%.

12. ÄR välismaalase seosega ettevõttes on ohumärgiks madalam osaniku seose osakaal, mis võib viidata, et püütakse varjuda CSP-de taha. E-residendid on enamikes ettevõtetes osaniku ja juhatuse liikmena. IK välismaalased on enamikes ettevõtetes juhatuse liikme kui kasusaaja rollis.

Tabel 3. Välismaa isikute rollid CSP+ ja välismaa isiku seosega ettevõtetes.

13. Kokkuvõttes võib CSP+ isikutega seotud ettevõtete välismaa seoste läbipaistvust hinnata heaks. Kõigis kolmes grupis on suure osa ettevõtete puhul välismaa seosega isik kas tegeliku kasusaaja, osaniku, juhatuse liikme või asutaja rollis. E-residentide puhul on risk, et nendega seotud ettevõtetes püütakse varjuda CSP+ isikute taha, kõige väiksem ning ÄR välismaalaste grupis kõige kõrgem.

_____

17 Lühiduse huvides kasutatakse edaspidi terminit „ettevõte“, kuid analüüsi on kaasatud kõik juriidiliste isikute vormid.

18 Iga isik määrati vaid ühte gruppi. Kui oli vaja rakendada hierarhiat, kasutati järgmist lähenemist: kui isikul on isikukood ja e-residentsus, siis määratleti isik gruppi „IK välismaalased“. Kui isik on e-resident, kuid tal on ka, näiteks äriregistrisse, märgitud välismaa seos, siis määratleti isik analüüsis e-residendina. Kuigi on võimalik, et isik võib korraga olla IK ja ÄR välismaalane, siis analüüs näitas, et selliseid isikuid oli väga vähe.

19 Välismaa isikute seoseid Eesti ettevõtetega on pikemalt analüüsitud RAB-i uuringus „Välismaalased Eesti ettevõtetes“, mis on avaldatud RAB-i veebilehel.