Eestiga seotud viimaste aastate tehingute maht, mille väärtust päringud kajastasid, oli ligi 63 miljonit eurot. Nii tehingute maht kui ka välispäringute arv on vähenenud seoses päringute lõppemisega Läti ABLV panga kriminaalasja ja mitme teise suure juhtumi osas varasematest aastatest. Samuti vähenes kelmustega seotud päringute arv teatud riikidest, mis viitab pöördumisele otse maksevahendajate poole, kellel on korrespondentsuhe Eesti krediidiasutuses. Välispäringute mahtu mõjutas ka Rahapesu Andmebüroo otsus lõpetada koostöö Venemaa ja Valgevene rahapesu andmebüroodega.
Kõige enam esitasid 2022. aastal Rahapesu Andmebüroole päringuid ja spontaanseid infoedastusi Malta, Läti ja Saksamaa ametiasutused. Kasvas ka USA-st laekunud spontaansete infoedastuste hulk. Nende riikide päringutes domineerivad kuritegelikku päritolu vara liigutamine välisriikide maksevahendajate kontodele Eesti krediidiasutustes ning Eesti juriidiliste isikute kontodele välisriikides. Paljud välispäringud olid seotud kelmustega, mille puhul nii toimepanijad kui ka kannatanud asuvad välisriikides.
„Välispäringud näitavad, et Eestit kasutatakse eelkõige ära välismaal tekkinud kuritegeliku kahtlusega tulu jälgede segamiseks. Näiteks luuakse äriühingute teenuste pakkujate vahendusel mitteresidendiga seotud ettevõte, mis Eestis ei tegutse ega ole siin ka kontosid avanud, kuid kihistab kahtlaseid vahendeid oma nime all välisriikides,“ rääkis Rahapesu Andmebüroo asejuht Toomas Plaado.
„Eesti pankade klientide kontode kaudu kuritegeliku raha liikumine on vähenenud, välja arvatud korrespondentteenuse puhul, kus Eesti krediidiasutuse kliendiks on välismaa maksevahendaja, kes pakub teenust oma klientidele välismaal. Ligi 2/3 Rahapesu Andmebüroole laekunud välispäringutest on seotud Eesti krediidiasutustes avatud korrespondentkontodega,“ selgitas Plaado.
Rahapesu Andmebüroole laekus 2022. aastal 348 päringut ja 214 spontaanset infoedastust 52 riigist, sh kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
