Ühe rahapesu tüpoloogiana on maailmas tuvastatud sissemaksete tegemine hasartmängu korraldaja juures, mille järgselt ei kasutata hasartmänguteenuseid üldse või tehakse seda vähesel määral, näiteks tehakse väikses mahus madala riskiga panuseid. Seejärel kantakse vara hasartmängu korraldaja süsteemidest lühikese ajaperioodi järel välja (nn cash in, cash out meetod). Kirjeldatud tegevus annab võimaluse väita, et vara päritolu on seotud hasartmängude mängimisega, sest väljamakse tegijaks on hasartmängu korraldaja. Rahapesu Andmebüroo suunab värske tüpoloogiateatega sellist tegevust senisest enam tuvastama ja sellest teatama.
Lisaks võimalikele skeemidele on Rahapesu Andmebüroo tüpoloogiateates välja toodud ohuindikaatorid, mis võivad koosmõjus teiste asjaoludega viidata kahtlasele tegevusele. Tüpoloogiateates kirjeldatud tegevusmustrite ja ohuindikaatorite tuvastamisel peab teenusepakkuja kaaluma tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamist. Kui kahtlus ei haju, tuleb esitada Rahapesu Andmebüroole teade viitega tüpoloogiale 10TT202607.
Eesti siseriikliku riskihinnangu kohaselt on hasartmängusektoris keskmisest kõrgem rahapesu riski tase. Riskitaset tõstavad veebipõhine kaughasartmäng, seal hulgas kohati väga kõrge rahapesu riskiga riikidest pärinevad kliendid, samuti krüptovaluutas panuste tegemine või võitude väljavõtmine ning välismaised või välismaalastega seotud teenusepakkujatest äriühingud, kelle üle on keerukas teha järelevalvet.
Sarnaselt Euroopale on Eesti hasartmänguturg kasvanud eelkõige veebikasiinode arvelt ning teenusepakkujate arv kahekordistus nelja aastaga, jõudes 58 tegevusloani 2025. aasta lõpus. Aktiivselt hasartmänguteenust pakkuvast 45 ettevõttest esitas Rahapesu Andmebüroole möödunud aastal teateid 17 korraldajat, kelle teadetest kokku 93% esitasid kolm Eesti äriühingut.
