Keskmisest kõrgema rahapesu ohutasemega sektorid on krediidiasutused, makse- ja e-raha asutused, virtuaalvääringu teenuse pakkujad, hasartmängukorraldajad ning äriühinguteenuse pakkujad. Keskmisest kõrgem ohuhinnang viitab sellele, et nendes sektorites tegutsevatel turuosalistel tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu rahapesu tõkestamisele ning hoolsusmeetmete rakendamisele.
Riskitase on tõusnud seoses Eestis registreeritud, kuid Eestiga nõrgalt seotud äriühingutega, mida juhivad sageli välisriikide kodanikud. Rahapesu ja haavatavuse kõrgem ohutase on seotud Eesti tegevuslubadega hasartmängukorraldajatega, kelle arv on viie aastaga kahekordistunud. Kõrgema rahapesu riskiga on jätkuvalt sularahapõhised valdkonnad nagu kasiinod, toitlustus ja kinnisvara.
Riskihinnangu kohaselt olid peamised eelkuriteod kelmused, eriti BEC-kelmused, aga ka maksu- ja narkokuriteod. Eestis registreeritud ettevõtteid kasutatakse sageli kuritegude toimepanemiseks välismaal, eriti maksukuritegude korral. Enamik analüüsitud perioodi jäänud rahapesu juhtumeid puudutas kihistamise faasi, kus välisriikides saadud kuritegelikku tulu liigutati läbi Eesti finantssüsteemi. Rahapesu toimub peamiselt pangaülekannete, fiktiivsete arvete ja laenulepingute kaudu, kuid üha enam kasutatakse ka virtuaalvääringuid. Täiendavalt on suurenemas nn rahapesuteenuse pakkumine, kus kuritegelikud võrgustikud kasutavad vahendajaid vara päritolu varjamiseks.
Terrorismi rahastamise oht on valdavalt madal, kuid riskid tulenevad välisriikidest, eriti Venemaalt, ning piiriülestest tehingutest ja virtuaalvääringute kasutamisest.
Riskihinnangu koostas Rahandusministeerium koostöös Rahapesu Andmebüroo, uurimis- ja järelevalveasutuste, Justiits- ja Digiministeeriumi, Välisministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Riiklikul tasandil on tegu suurima riskide hindamisega seotud projektiga. Protsessis osales enam kui sada avaliku sektori eksperti, samuti olid kaasatud erasektori esindajad.
Riiklik riskihinnang on Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi alus, mis tagab riskipõhise lähenemise. See on põhivahend, mille abil määratletakse riskid süsteemselt ja tõenduspõhiselt, suunatakse ressursse, tagatakse vastavus rahvusvahelistele standarditele ning toetatakse avaliku ja erasektori teadlikkust ja vastutust rahapesu tõkestamisel. Järgmisena koostatakse tegevuskava, et riskihinnangu järelmid ja ettepanekud jõuaksid ka riske maandavate tegevusteni.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon kinnitas kolmeosalise riskihinnangu aruande 30. septembril ning see on täismahus leitav Rahandusministeeriumi kodulehel.
Riskihinnangus määratletav riskitase sõltub ohu ja haavatavuse koosmõjust. Oht on sündmus või tegevusmuster, mis viitab võimalusele, et finantskurjategijad kasutavad Eesti majandusruumi ja finantssüsteemi kuritegeliku tulu pesemiseks. Haavatavus on puudus erinevate rahapesu tõkestamise meetmete kogumis, mis kujutab endast rahapesu tõkestamise süsteemi.
