Tulemused viitavad, et Eesti makseteenused koonduvad pangandussektorisse, kus kliendibaas on valdavalt kodumaine. Märkimisväärselt on kahanenud kokkupuude kõrge riskiga mitteresidentidega, seda pankade riskiisu vähenemise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete tõttu.
Vaatamata sellele ohustab siinset maksekeskkonda enim piiriülese rahapesu risk, mida võimendab korrespondentsuhete esinemine panganduses (Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang 2025). „Analüüs kinnitab, et osa makseteenuste kliente liigub neopankadesse või teiste, pankadest vähem reguleeritud, makse- ja e-raha teenuse pakkujate juurde. Jätkuvaks murekohaks on läbipaistmatu korrespondentteenuste pakkumine krüptovarateenuse osutajatele,“ ütles Rahapesu Andmebüroo asejuht Toomas Plaado.
Finantsvood Balti riikide vahel on tihedalt seotud ning neid iseloomustavad üha rohkem piiriülesed ja digitaalsed finantsteenused. See areng rõhutab veelgi piirkondliku koostöö ning koordineeritud riskipõhise lähenemise olulisust finantsvoogude ja rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise riskide seirel Balti riikides.
„Oleme pühendunud koostööle oma kolleegidega Lätis ja Leedus, et meil oleks selge ja ajakohane ülevaade piirkonna rahapesu riskidest,“ rääkis Plaado.
Analüüs „Muutuvad maksemaastikud ja rahapesu tõkestamise väljakutsed Balti riikides“ põhineb Eesti ja Läti finantsasutuste küsitlusandmetel, Leedu riiklikul maksete statistikal, avalikult kättesaadaval infol ning rahapesu andmebüroode teabel. See tugineb 2023. aastal avaldatud Balti riikide sularahavoogude analüüsile.
