Rahapesu Andmebüroo on Eesti turul ja rahvusvahelisest praktikast täheldanud järgmisi võimalikke olukordi, kuidas saab hasartmängu teenusepakkujaid rahapesu ja terrorismi rahastamiseks ära kasutada:
- virtuaalvääringute kasutamisel, kui teenusepakkuja ei tuvasta vara päritolu;
- sularaha sisse maksmisel, kui ei järgne panustamist või tehakse seda madalal määral;
- kokkuleppemängudel ja „meelega“ kaotamisel;
- teostades süstemaatiliselt sissemakseid ja panuseid alla hoolsusmeetmete kohaldamise piirmäära;
- muudel teenusepakkuja süsteemides kitsaskohtade leidmisel.
Eesti teenusepakkujate riskide ja haavatavuse hindamiseks saatis Rahapesu Andmebüroo eelmisel aastal hasartmängu teenusepakkujatele küsimustiku, mille pinnalt hindas hasartmängu sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.
Hasartmängu teenusepakkujad on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 2 lg 1 p 3 ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 20 lg 1 p 6 mõistes kohustatud isikud. Seega on hasartmängu teenusepakkujatel oluline roll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, mistõttu on tähtis mõista sektoris valitsevaid riske ja võtta kasutusele efektiivsed meetmed riskide maandamiseks. Selleks on vaja kohaldada asjakohaseid hoolsusmeetmeid oma klientidele, mille käigus peab teenusepakkuja lähtuma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuetest ning kliendi individuaalsest riskitasemest ja arvesse võtma kõiki kliendiga seonduvaid faktoreid, tagamaks riskide efektiivse maandamise.
Küsimustik
Rahapesu Andmebüroo saatis 07.11.2023 kõikidele tegevusluba omavatele hasartmängu teenusepakkujatele küsimustiku. Küsimustikust saadud andmete põhjal on märgukirjas välja toodud hasartmängusektoris esinevaid riske, seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega. 2024. aasta lõpu seisuga on Eestis hasartmängu korraldusluba omavate ettevõtete arv kasvanud 42-ni, suurem teenusepakkujate arv sektoris tõstab ka sektori riskitaset. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks peavad kõik teenusepakkujad panustama süsteemide arendamisesse ja sätestama efektiivsed meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise maandamiseks, lähtuvalt ettevõtte omapäradest ja pakutavate teenuste sisust.
Teatamiskohustuse täitmine
2023. aastal esitas Rahapesu Andmebüroole teateid vaid üheksa ettevõtet ehk 26% sektoris tegutsevatest ettevõtetest. Oluline on välja tuua, et 87% teadetest on esitatud vaid kahe turuosalise poolt. Lisaks ei ole ükski turuosaline viimaste aastate jooksul esitanud ühtegi terrorismi rahastamisele viitavat teadet. Teadete vähesus võib osutada asjaolule, et turuosaliste sisemised süsteemid või rakendatavad hoolsusmeetmeid ei pruugi olla piisavad, kliendiga seotud ebatavaliste asjaolude tuvastamiseks. Kui teenusepakkuja tuvastab teenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele, mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega, on teenusepakkuja kohustatud RahaPTS § 49 alusel viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tegevuse või asjaolude tuvastamist või kahtluse tekkimist, teatama sellest Rahapesu Andmebürood. Kliendiga seotud ebatavaliste asjaolude ilmnemisel, on teate esitamine Rahapesu Andmebüroole oluline, et tõkestada efektiivselt rahapesu ja terrorismi rahastamist ja kaitsta Eesti finantssüsteemi kuritegeliku raha leviku eest.
Riskiriikide kliendid
Hasartmängu sektori eripärast tulenevalt osutatakse teenust ka riskiriikide1, maksualast koostööd2 mitte tegevate riikide ja kõrgema terrorismi rahastamise riskiga3 riikide klientidele. Küsitluse vastustest nähtus, et riskiriikide kliendid külastavad peamiselt maismaa kasiinosid. RahaPTS § 19 lg-st 3 tulenevalt peab hasartmängu teenusepakkuja 2000 eurose piirmäära ületamisel kohaldama kliendi suhtes hoolsusmeetmeid. RahaPTS § 36 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab teenusepakkuja riskiriikide klientide suhtes alati rakendama tugevdatud hoolsusmeetmeid ja § 38 lg 3 alusel kohaldama kliendi suhtes ärisuhte seiret tavapärasest sagedamini, sealhulgas hindama uuesti kliendi riskiprofiili hiljemalt kuus kuud pärast ärisuhte loomist. Riskiriikide klientidele suurema tähelepanu pööramine on oluline, kuna tegemist on riikidega, kus on tuvastatud strateegilisi puudujääke rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemides. FATFi (Financial Action Task Force) standardi4 järgi peavad ettevõtted kasutama efektiivseid vastumeetmeid nende klientide osas, kes on seotud riikidega, kus on tuvastatud strateegilisi puuduseid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid suurenevad, pakkudes teenuseid isikutele, kes on seotud nende strateegiliste puudustega riikidega.
Virtuaalvääringute kasutamine
Aina enam võimaldavad hasartmängu teenusepakkujad klientidel teostada sisse- ja/või väljamakseid virtuaalvääringutes läbi virtuaalvääringu teenusepakkujate. Virtuaalvääringute kasutamine tõstab olulisel määral teenusepakkujale avalduvat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, kuna virtuaalvääringute puhul võib olla raskendatud kasutatavate vahendite päritolu tuvastamine. Hasartmängu teenusepakkuja peab arvestama ka virtuaalvääringu teenusepakkuja taustaga, kas tegemist on usaldusväärse ettevõttega ning kas ülekantava vara suhtes rakendab hoolsusmeetmeid hasartmängu teenusepakkuja või virtuaalvääringu teenusepakkuja. Virtuaalvääringute aktsepteerimisel maksevahendina, peab hasartmängu teenusepakkuja olema veendunud, kas ettevõttel on teadmised ja võimekus (sh tehnoloogilised vahendid) virtuaalvääringutega seotud riskide tuvastamiseks ja maandamiseks. RahaPTS § 13 lg 1 p 4 kohaselt peab kohustatud isik enda riskihinnangus arvesse võtma muuhulgas toodete, teenuste või tehingutega seonduvaid riske. Ehk kui kohustatud isik võimaldab klientidel teostada sisse- ja/või väljamakseid virtuaalvääringutes, on ta kohustatud riskihinnangus eraldi analüüsima virtuaalvääringutega kaasnevaid riske ning kehtestama protseduurireeglid, millega efektiivselt maandatakse ja juhitakse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske.
Järelevalve
2025. aastal plaanib Rahapesu Andmebüroo alustada järelevalvemenetlusi hasartmängu teenusepakkujate osas, mistõttu on oluline vaadata üle oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevad dokumendid (sh protseduurireeglid, sisekontrollieeskiri ja riskihinnang) ja protseduurid ning vajadusel viia ennast kooskõlla kehtivate nõuetega.
____
1 Euroopa Liidu poolt määratletud kõrge riskiga kolmandad riigid: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_del/2016/1675/2024-02-07#E0001
2 Euroopa Liiduga maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-list-of-non-cooperative-jurisdictions/
3 Rahapesu Andmebüroo kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide loetelu: https://fiu.ee/sites/default/files/documents/2024-09/Lisa.%20K%C3%B5rgema%20terrorismi%20rahastamise%20riskiga%20riikide%20nimekiri_18.09.2024.pdf
4 FATF Recommendations 2012.pdf.coredownload.inline.pdf
