Kohus lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (teos puuduvad väärteo tunnused). Kohtu peamine kriitika on suunatud tõenditele juriidilisele isikule vastutuse omistamisel. Kui Rahapesu Andmebüroo tuvastab hoolsuskohustuse täitmata jätmise või konkreetse finantssanktsiooni rikkumise, peab Rahapesu Andmebüroo piltlikult näitama, et just konkreetne juhatuse liige rikkus seda kohustust.
„Sedavõrd suures pangas juhatuse liikmed igapäevaselt ise hoolsuskohustust ei rakenda. Vastavates eriseadustes on sätestatud, et iga pank peab määrama juhatuse liikme, kes vastutab hoolsuskohustuse täitmise eest. Vaatamata seaduses sätestatud selgele vastutusele, oli kohtu etteheiteks kujundlikult, et Rahapesu Andmebüroo ei sedastanud piisavalt täpselt, mida tegi samal ajal juhatuse liige 20 pangakorrust kõrgemal, kui esimesel korrusel jäeti täitmata hoolsuskohustus, mis viis finantssanktsiooniga seotud rikkumiseni. Tegemist on kitsaskohaga väärteomenetluse regulatsioonis, millele on viidanud paljud teised ametiasutused, kes peavad määrama rahatrahve juriidilistele isikutele valdkondades, kus avalikkuse huvid võivad saada olulises osas kahjustada – finantssüsteemiga seotud, konkurentsialased ja andmekaitsealased rikkumised jms,“ ütles Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker.
LHV-le etteheidetud teod
Kohus kirjeldab määruses ka etteheidetavaid tegusid, mis viisid sealt nähtuvalt reaalsete tagajärgedeni.
Ühe teona on kohtumääruses välja toodud, et „[LHV jättis] nõuetekohaselt kohaldamata hoolsusmeetmed, mille tulemusena lubas oma kliendi [XX] kontole makseid Venemaa äriühingutelt, [mille taga olid finantssanktsiooni nimekirja kantud isikud]. Maksed, mille osas oleks [LHV] pidanud hoolsusmeetmete rakendamise tulemusena finantssanktsiooni kohaldama, [oli kaks].“ Nende kahe makse summa oli ligikaudu 2,2 miljonit eurot, mis oleksid pidanud kuuluma külmutamisele. Tehingute tegemise hetkel oli Eestis oligarhidega seotud külmutatud vahendeid suurusjärgus 19 miljonit, mis näitab teostatud tehingute proportsionaalsust.
Teise teona toob kohtumäärus välja, et „[LHV jättis] nõuetekohaselt kohaldamata hoolsusmeetmed, mille tulemusena /…/ [rikkus finantssanktsiooni ja võttis] vastu hoiuseid Venemaa [residentidelt] [enam kui 100 000 euro ulatuses]. [LHV tuvastas] 05.07.2022 nimetatud piirangu rikkumise (olles varasemalt samalaadseid [finantssanktsiooni] rikkumisi tuvastanud ja Rahapesu Andmebürood sellest teavitanud perioodil 05.03.2022–13.05.2022 kokku 65-l korral). /…/.“
Kolmanda teo osas on kohtumääruses toodud, et „[LHV jättis] 17.01.2023 Rahapesu Andmebüroole esitamata teate finantssanktsiooni rikkuva tehingu tuvastamise ja finantssanktsiooni kohaldamise kohta. [LHV] külmutas 13.01.2023 [enda kliendile] [Vene ettevõttelt] sissetuleva makse summas 597 648,35 EUR, kuid vastavasisulist teadet finantssanktsiooni kohaldamise või finantssanktsiooni kahtluse olemasolu kohta Rahapesu Andmebüroole ei esitanud. /…/ [LHV] esitas teate alles peale Rahapesu Andmebüroo vastavasisulist pöördumist 12.09.2023.“
Rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohaldamise järelevalve on järjepidev
„Rahapesu Andmebüroo on rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest pädev asutus. Tegude sisu ja ulatus on nähtav kohtumäärusest. Meile esitatavatest regulaarsetest aruannetest nähtub, et LHV on Eesti nelja kõige suurema krediidiasutuse (Euroopa Keskpanga otsejärelevalve all) seas olnud kõige konservatiivsem Venemaa-suunaliste maksete lõpetamisel. LHV väljus suures osas selliste maksete vastuvõtmisest jaanuariks 2023, teised kolm suurpanka tegid seda juuliks 2022. Seadus annab meile õiguse määrata väärteokorras rahatrahve, kui tuvastame seaduse nõuete rikkumise,“ lisas Matis Mäeker.
Rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohaldamise järelevalve on jätkuv ja järjepidev. Rahatrahvid on osa järelevalveasutuse võimalustest mõjutada turuosalist ja turgu seaduses toodud nõudeid täitma.
Harju Maakohtu 13.09.2024 määrus nr 4-24-1754 on kättesaadav Riigi Teataja veebilehelt.
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Rahapesu Andmebüroo 03.05.2024. a otsus väärteoasjas nr 980023000002 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Kaebuse esitaja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks, Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks ja RahaPTS § 81 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks jätta läbi vaatamata.
3. Rahuldada kaebuse esitaja taotlus menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks tähtaja andmiseks ning määrata, et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb kohtule esitada hiljemalt 7 päeva jooksul käesoleva määruse tegemisest arvates.
4. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus kogu väärteoasja menetluse kinniseks kuulutamiseks.
5. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus avalikustada ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiivosa ning asendada avaldatavas kohtulahendis kõikide isikute, sh menetlusaluse isiku, nimed tähemärkidega.
