Osad äriühinguteenuse pakkujad vähendavad Eesti ärikeskkonna läbipaistvust

Rahapesu Andmebüroo strateegiline analüüs „Äriühinguteenuse pakkujatega seonduvad rahapesuriskid Eestis“ toob esile, et nende teenuste pakkumine on Eestis väga aktiivne ning oluline osa teenuseid on suunatud rahvusvahelisele turule. Mitmete Eesti äriühinguteenuse pakkujate tegevus suurendab Eesti ärikeskkonna läbipaistmatust ja võimalust juriidiliste isikute kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel.
    • Jaga

„Eestis on e-teenuste kättesaadavuse mugavus muutnud äri- ja mittetulundusühingute loomise ja võõrandamise võimalused lihtsaks, kiireks ja odavaks. Kombinatsioonis sektori madala hoolsustaseme ning kõrge riskiisuga mitteresidentidest klientide teenindamisel, vähendavad nad Eesti ärikeskkonna läbipaistvust. Samuti suureneb nii Eesti haavatavus riigisiseste ning rahvusvahelistele rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtude suhtes,“ selgitas Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker. 

Äriühinguteenuse pakkujate osutatava aadressi- ja kontaktisikuteenuse kasutamine on Eesti juriidiliste isikute seas väga levinud. Ainuüksi 96 äriühinguteenuse pakkujatega seostatavale aadressile on registreeritud enam kui 10% kõigist Eesti äri- ja mittetulundusühingutest, kokku üle 26 000 juriidilise isiku. Need ettevõtted vastavad sageli mitmetele variettevõtete indikaatoritele: neil on nominaalsed juhid, puuduvad töötajad ja deklareeritud käive ja majandusaasta aruanne on jäetud esitamata mitmel järjestikkusel aastal.

Analüüs toob välja, et mitmed äriühinguteenuse pakkujad abistavad välismaalasi tegevuslubade taotlemisel Rahapesu Andmebüroost (RABist), seejuures ettevõtete ja isikute tausta kontrollimata. RAB on tuvastanud mitmel juhul valeandmete esitamise ning seetõttu keeldunud tegevusloa väljastamisest või olemasolevad tegevusload kehtetuks tunnistanud. RAB on valeandmete esitamise kohta teinud ka kuriteoteateid PPAle. Hoolsusmeetmete kohaldamata jätmine ettevõtte ja tegevusloa müügi protsessi käigus võimaldab ebaausatel isikutel kasutada Eesti ettevõtteid ja majandussüsteemi ära ning need ettevõtted, keda RAB tegevusloa protsessis ei tuvasta, on hiljem erinevate petuskeemide või küberkuritegude tõttu taas RABi huviorbiiti tõusnud. 

Matis Mäekeri sõnul on osa äriühinguteenuse pakkujaid keskendunud teenuse osutamisele, kus esmalt asutatakse ettevõte, seejärel taotletakse sellele tegevusluba ning siis oodatakse tegevusloa ostjat rahvusvahelisel turul.  „Esialgse tegevusloa taotlemise käigus jäetakse RABile ekslik arusaam, et loodud ettevõte hakkab tegevusloa saamisel teenust osutama. Tegelikkuses aga enamik ettevõtteid loobub tegevusloa saamisel ajutiselt tegevusest kuni ettevõtte müügini rahvusvahelisel turul. Tihti on need Eestisse toodud virtuaalvääringu litsentsiga ettevõtted olnud hiljem kanaliks erinevate finantskuritegude toimepanemisele,“ lisas Mäeker. 

Samuti on väga levinud äriühinguteenuse pakkujate osutatav professionaalse ühingujuhi teenus, mis kätkeb endas ohtu, et nominaaldirektoritest ja nominaalsetest osanikest „tankistid“ palgatakse kas tegelike kontrollistruktuuride varjamiseks või kasutatakse nominaaldirektoreid maksejõuetuks muutuvast ettevõttest vabanemiseks. Analüüs osutab, et mõnede ärihinguteenuse pakkujate teenusepaketti kuulub ka fiktiivse tegeliku kasusaaja andmete esitamine registripidajale. Nii nominaaldirektori teenuse kui ka fiktiivse kasusaaja teenuse osutamine ja kasutamine on Eesti õigusruumis keelatud.

Sektorile iseloomulike rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tõttu peab äriühinguteenuse pakkujatel olema RABi väljastatav tegevusluba. Isikute vahelisi seoseid puudutavate Äriregistri andmete alusel määratleti uuringus tõenäolise äriühinguteenuse pakkujana kokku 195 tegutsevat Eesti ettevõtet. Analüüsi tulemusena selgus, et nendest vaid 120-l on kehtiv tegevusluba. Seega tegutseb Eesti äriteenuse turul tegevusloata ligi 40% faktilise teenusepakkumise tunnustega ettevõtjatest.

Analüüsi saab täies mahus lugeda Rahapesu Andmebüroo kodulehelt vajutades SIIA